Draghi võlusõnadest saab kolm aastat

Draghi sõnadele järgnesid teod – ta lõi Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsetehingute programmi (OMT), mis aitas kriisi levikule piiri panna, ehkki seda pole seni veel kordagi käiku lastud. Turge aitas äiutada ka euroala intressimäära langetamine peaaegu nulli välja ning ulatusliku võlakirjade tugiostuprogrammi käivitamine.

Euroala kaitseks tegi Draghi Euroopa Keskpangast moodsa proaktiivse institutsiooni, mis ei jälgi kiivalt vaid inflatsiooninumbrit.

„Asjaolu, et keskpank on turgudel aktiivne ja valmis oma bilanssi kasutama ning on tihedalt seotud poliitiliste otsustega, on Saksamaa keskpanganduse ajaloolise mudeli seisukohast ketserlus,“ ütles Goldman Sachs Groupi ökonomist Huw Pill. „Keskpanga mandaat on tema tõlgenduses nüüd vägagi paindlik ja laiaulatuslik.“

Draghi tegevusele on eriti Saksamaal omajagu kriitikuid, kuid ta on saanud juriidilist tuge nii Saksamaa konstitutsioonikohtust kui ka Euroopa Kohtult.

See, et 2012. aasta suve vaim elab edasi, sai kinnitust Draghi viimastest sammudest, kus ta veenis teisi euroala keskpanku suurendama Kreekale erakorralise likviidsusabi limiiti ning kinnitusest, et keskpank lähtub oma tegevuses eeldusest, et Kreeka on ja jääb euroala liikmeks.

Kui Kreeka euroalalt lahkub, siis mitte Euroopa Keskpanga, vaid poliitikute tõttu, on Pill veendunud.

Kreeka lahkumine ei tähenda aga, et Draghi on ebaõnnestunud.

„Neid sõnu „kõik, mis võimalik“, ei tule segamini ajada (euro) pöördumatusega,“ ütles UniCredit SpA ökonomist Marco Valli. „Euroopa Keskpangal on kõik instrumendid olemas, et mis tahes kriisis sekkuda, kui kriisi põhjuseks pole valitsus, mis on otsustanud väljakutse heita põhilistele konvergentsi kriteeriumitele, mis euroala koos hoiavad.“

Siiski on veel küsimärgi all, mis saab siis, kui investorid otsustavad proovile panna, kui kaugele Euroopa Keskpank on valmis oma mandaati „painutama“. Või kui keskpanga paindlikkus ajendab poliitikuid raskeid otsuseid aina edasi lükkama.

„Kus selline keskpank ükskord pidama jääb?“ küsis Commerzbank AG strateeg Ulrich Leuchtmann.

Draghi soovib jätkuvalt, et euro koos hoidmise koorem ei langeks nii palju keskpanga õlgadele. Pressikonverentsil viimase intressinõupidamise järel tunnistas ta, et euro on jätkuvalt „ebatäiuslik, habras ja haavatav“ ning oma potentsiaalist alles kaugel. Ta ärgitas taas valitsusi pingutama, et euro tulevik kindlustada.

„Draghi on Euroopa tegelik president,“ ütles Barclays Plc ökonomist Philippe Gudin.